Ajaveeb

Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistrid, magistrandid ja valdkonna uurijad kohtusid Pernova Loodusmajas, et tutvuda Pärnu eduka praktikaga formaal- ja mitteformaalõppe lõimimisel ning arutleda noorsootöötajate kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega seonduvaid järgmisi samme.

Tegemist oli juba teise sellelaadse kohtumisega ning seekord võeti fookusesse noorsootöötajate kvalifikatsiooninõuete vajadus ja hiljutine meediakajastus selle ümber. Lisaks ka noorsootöös toimuv õppimine. Kohtumisel tutvustas Annabel Vaarma Pernova Hariduskeskuse tööd, loodusmaja suurepärast keskkonda ning ühtehoidvat kollektiivi. Kuna Pärnus töötab ka teisi noorsootöö korralduse vilistlasi, siis oli arutelu mitteformaal- ja formaalhariduse lõimimise võimalikkusest Pärnu näidetel mitmekülgne ja rikastav. Pärnu näiteid jagasid veel Kristel Kallau, Erki Melts ja Cerda Männiste.

Seejärel arutleti 21. märtsil Postimehes ilmunud artikli üle, kus noorsootöö arengut valdkonna eest vastutava ministri silme läbi nähti kitsalt laagrite ja malevate korraldamisena ning sellele järgnenud tulist, aga sisukat arutelu sotsiaalmeedias. Vastukajana ilmus 29. märtsil Postimehes arvamusartikkel noorsootöötajate kvalifikatsiooninõuete vajalikkusest ning valdkonna usaldusväärsusest.

Ühiskonnas tekkinud arutelude tulemusena toimus 4. aprillil haridus- ja teadusministeeriumis  kohtumine noortevaldkonna ja huvihariduse katuseorganisatsioonide esindajatega, kus ühise sõnumina toodi lauale viis keskset teemat, mis puudutasid osalusdemokraatia tugevdamist, noorsootöö seaduse kaasajastamist, noortega töötavate spetsialistide väärtustamist ning noortevaldkonna süsteemset ja koordineeritud juhtimist. Pärnusse kogunenud noorsootööjuhid ja -uurijad pidasid kvalifikatsiooninõuete kehtestamist väga oluliseks noortevaldkonna jaoks. Otsustasime järgmise sammuna koondada kogu argumentatsiooni ja jagada seda omavalitsustega, et liikuda üheskoos soovitud sihi suunas.

Kohtumise teine teema oli õppimine noorsootöös. Järva Valla Noorsootöökeskuse juhataja Aune Suve-Kütt tutvustas noortekeskustele loodud mitteformaalõppe teenuse standardi tööversiooni, mis töötati välja koolitusprogrammi “Kvaliteetsed noortevaldkonna teenused” raames. See oli sissejuhatuseks elavale arutelule gruppides, mille käigus tuli eriliselt esile informaalse õppimise väärtus, mida nähti kui vundamenti eesmärgistatud ja enesejuhitud õppimisele, arengule ja eluteel navigeerimisele noorte vaates. Väärtustati noorsootöö turvalist ja kõiki noori aktsepteeriva keskkonna loomist ning noorsootöötaja olulist rolli mentorina, usaldusväärse täiskasvanuna, õppimise mõtestamise ning arengu toetajana. Vilistlased ja magistrandid kavandasid teemakohase artikli ühiskirjutamise ja järgmise kohtumise suve lõpuks.

Kõik Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistriõppe vilistlased on oodatud järgmistel kohtumistel kujuneva praktikakogukonnaga liituma!

Rohkem infot:

Ilona-Evelyn Rannala
ilona-evelyn.rannala@tlu.ee

Kirja aitas panna:
Aune Suve-Kütt
aune.suve-kutt@jarvanoored.ee

Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistrid, magistrandid ja valdkonna uurijad kohtusid 18. jaanuaril Saue noortekeskuses, et anda hoogu noorsootööjuhtide praktikakogukonnale ja arutleda noorsootöötajate kvalifikatsiooninõuete kehtestamise teemal.

Õdusas Saue Noortekeskuses oli aega ja ruumi omavahelisteks vestlusteks ning kogemuste jagamiseks. Noortekeskuse juhataja ja noorsootöö korralduse magistriõppe vilistlane Aare Vest tutvustas Saue noorsootöö põhimõtteid, eesmärke ja peamisi tegevusi. Seejärel peeti tuliseid arutelusid väiksemates rühmades teemal: kes on professionaalne noorsootöötaja Eestis?

Ühise arvamusena jäi selgelt kõlama seisukoht, et noorsootöös on vajalikud kindlad teadmised, oskused ja hoiakud ning need peavad olema tõendatud. Laste ja noortega ei saa igaüks töötada, see ei saa ega tohi olla juhuslik. Mitteformaalõppe kavandamine ja läbiviimine noorsootöös nõuab ettevalmistust sarnaselt õppe läbiviimisele formaalhariduses. 

Õppimine noorsootöös saab alguse informaalselt – usaldusliku kontakti loomisest ja hoidmisest noortega, mis on omaette kunst. Riiklikes arengukavades on küll seatud õppe lõimimisega seonduvad eesmärgid, kuid formaalse ja mitteformaalse õppe juhendajad on uuringutele tuginedes ebavõrdses positsioonis ning riik süvendab seda ebavõrdsust ja mitteformaalõppe juhendajate kehvemat positsiooni erineva kohtlemisega.  

Sarnaselt õpetajatele kehtestatud riiklikele kvalifkatsiooninõuetele peaks riik kehtestama nõuded ka noorsootöötajatele, see välistaks noortevaldkonna negatiivsete tulevikustsenaariumide käivitumise, kus piirkondlik ebavõrdsus noorsootöö teenuste kvaliteedis hakkab mõjutama noorte toimetulekut – jah, ka valikute tegemist õppimise jätkamise, tööelu otsuste jm olulise osas, kus just noorsootöötajatel on oluline roll noorte toetamisel.

Noorsootöö kvaliteeti mõjutab eelkõige töötajate kvaliteet. Professionaalsuse tunnuseks on pidev eneseareng ja jätkuv õppimine. Professionaalne noorsootöötaja on professionaalselt juhitud. Vilistlased märkisid ära noorsootöö magistritööd (Mätas, 2023; Loo, 2022), mis näitavad, kuidas erialase hariduse omandamine on aidanud kaasa professionaalse identiteedi, valdkondliku ekspertsuse ning erialase enseteadlikkuse kujunemisele. Ühiselt lepiti kokku, et noorsootööjuhtide regulaarsete kohtumiste ja aruteludega jätkatakse ning oma ala ekspertidena võetakse edaspidi rohkem sõna valdkonda puudutavates küsimustes. 

Noorsootöö korralduse magistriõpe avati Tallinna Ülikoolis aastal 2015 ja tänaseks on vilistlasi kokku 66. Täna õpib magistriõppes 15 inimest. Enamus vilistlasi, aga ka magistrante töötab noorsootöö spetsialistidena kohalikes omavalitsustes, noortekeskuste juhtidena, erinevates rollides koolides või huvikoolides, aga ka riiklike ning rahvusvaheliste programmide eestvedajatena, noortevaldkonna koolitajatena, õppejõudude ning teaduritena. 

Lisainfo: 

TLÜ noorsootöö korralduse õppekava juht Ilona-Evelyn Rannala
ilona-evelyn.rannala@tlu.ee 

Viidatud Tallinna Ülikooli HTI uudiste rubriigist.