Noorsootööjuhtide kogukonna kohtumine 5. aprill 2025
Noorsootööjuhtide kogukond koondab noorsootöö korralduse magistrante ja vilistlasi, noorsootööjuhte ja noorsootöö uurijaid.
Foto: Ilona-Evelyn Rannala.
NOORSOOTÖÖTAJAD ⟩ Töö on käinud juba aastaid, kuigi Kristina Kallas väidab vastupidist
Töös noortega on inimene, kes seda tööd teeb, peamine ressurss ning selle headus peab olema tagatud, kirjutavad Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse dotsent Ilona-Evelyn Rannala, Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse vilistlane Mai Pitsner, noorsootöötaja kutseala komisjoni liige Birgit Kelement ja Saue Noortekeskuse juhataja Aare Vest.
Viidatud Postimehest, foto: Haridus- ja teadusministeerium.
Kuidas saada professionaalseks noorsootöötajaks?
Kes on professionaalne noorsootöötaja, millele ta oma töös toetub ning kuidas oma tööd hindab? Noorsootöötaja elukutsest ja professionaalsusest räägib noortevaldkonna ekspert ja Eesti Noorsootöötajate Kogu pikaaegne konsultant ning Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi nooremteadur Kristi Jüristo.
Viidatud Õpetajate Lehest, foto: erakogu.
Eetiline tegevus professionaalses noorsootöös: nelja riigi vaatenurk
Eetiline noorsootöö on \”hea\” noorsootöö – aga kuidas noorsootöötajad kollektiivselt määratlevad, mis on \”hea\”? Käesolev artikkel esitab tulemused neljas riigis (Austraalia, Eesti, Island ja Iirimaa) läbi viidud küsitlustest, mis käsitlesid noorsootöötajate arusaamu ja hoiakuid eetilise ehk \”hea\” praktika olemuse kohta. Esitletakse põhimõtteid, millele noorsootöötajad tuginevad eetilises praktikas. Esimeses kolmes riigis on olemas kehtivad eetika- ja/või kutse-eetikakoodeksid ning professionaalsed ühendused, samas kui Iirimaal need puuduvad.
Erasmus+ programmi toel viidi neljas riigis läbi noorsootöötajate seas küsitlus (n = 405). Riikideülene võrdlev analüüs näitas üldist üksmeelt võtmetähtsusega noorsootöö omaduste osas, nagu noorte osalus, võimestamine ja turvalisus. Need põhimõtted on aluseks heale ja eetilisele tegutsemisele. Riikides, kus need põhimõtted on ametlikult sõnastatud koodeksites, peeti neid koodekseid kasulikeks töövahenditeks noorsootöötajate toetamisel. Küsitlus osutab ka sellele, et reflektiivne praktika mängib olulist rolli eetiliste koodeksite rakendamisel reaalses töös, aidates kaasa kollektiivsele vastutusele ja teadlikule tegutsemisele. Kokkuvõttes käsitletakse artiklis, millised on nende leidude võimalikud mõjud noorsootöö professionaalsusele ja professionaliseerumisele nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.
Tõlgitud ja viidatud Taylor & Francis Online: Peer-reviewed Journals\’ist, foto: Hader Institute.
NOORSOOTÖÖTAJAD ⟩ Kas peaksime olema professionaalsed improviseerijad või amatöörlikud klimberdajad?
Noorsootöö peab käima professionaalselt, et mitte tekitada kahju, kirjutavad noorsootöötajad Kerttu Brandmeister, Evely Pajula ja Mai Pitsner.
Viidatud Postimehest, foto: Pexels.
TEADUSSÕNUMID ⟩ Sven Mørch noortest ja haridusest
„Teadussõnumite“ kuuendas artiklis liigume Edgar Krulli tutvustatud Benjamin Bloomi ideedest edasi Sven Mørchi arutelu juurde noortest ja haridusest. Praegu aktuaalsete haridusstrateegia 2035 visiooniarutelude juures suunab Tallinna ülikooli õppejõudude Ilona-Evelyn Rannala ja Tanja Dibou artikkel mõtlema sellele, et strateegiliste eesmärkide seadmisel peaksime ehk pöörama senisest enam tähelepanu noorte enda vaatele.
Viidatud Õpetajate Lehest, foto: Tallinna Ülikool.
Õppimise juhendajad Eestis: nende sotsiaalsed positsioonid COVID-19 pandeemia ajal ja enne seda
Täiskasvanuhariduse ja noortevaldkonna kontekst on muutunud mitmekesisemaks. COVID-19 pandeemia tõi kaasa muudatusi praktikates ning avaldas märkimisväärset mõju haridustöötajate sotsiaalsetele positsioonidele.
Käesolev artikkel esitab kvalitatiivse uurimuse tulemusi. Uurimuse eesmärk oli uurida ja mõista mitteformaalõppe juhendajate sotsiaalseid positsioone. Artiklis tuuakse välja peamised uurimistulemused, lähtudes uurimisküsimusest: millised olid mitteformaalse õppimise juhendajate sotsiaalsed positsioonid enne COVID-19 pandeemiat ja selle ajal Eestis? Uurimistöös rakendati positsioneerimise teoreetilist raamistikku.
Uurimuses ilmnesid neli positsiooni ja neli omavahel seotud sotsiaalset positsioneerimisviisi. Sotsiaalsed positsioonid avaldusid töötajate väärtustes, uskumustes, professionaalsetes tegevustes, dialoogides ja refleksioonides. Kõige väärtuslikumaks positsiooniks COVID-19 pandeemia ajal osutus võrdväärse partneri positsioon.
Tõlgitud ja viidatud DYSKURS PRAKTYKI BADAWCZEJ’st, foto: DYSKURS PRAKTYKI BADAWCZEJ.
Noorte osaluse julgustamine: miks ja kuidas vajavad võimestamist noorsootöötajad?
Noorte osaluse toetamist tähtsustatakse noortepoliitikas ja noorsootöös – nii Euroopa Liidu noortepoliitika suunistes kui ka Eesti noortevaldkonna arengukavades on see olnud ja on jätkuvalt oluline ja prioriteetne teema.
Noorte osaluse teema tähtsustumine avalikes diskussioonides ja poliitikadokumentides on toonud kaasa teatava ohu, et osalus muutub kohustuslikuks ja atraktiivseks mänguks. Mida see „mäng“, mida osalusmudelite alusel võib liigitada mitteosalemiseks või sümboolseks osalemiseks, tähendab?
Noored, just aktiivsemad, on küll kutsutud n-ö laua taha, kuid nende arvamused ei mõjuta tegelikke otsuseid. Taoline sümboolne käitumine, kus nii noored kui ka täiskasvanud (noorsootöötajad, õpetajad, poliitikud jt) „etendavad“ osalust, paraku eksisteerib, sest noorte osalus on mõnevõrra nagu kohustuslik moeasi. „Kohv poliitikutega“, osaluskohvikud vms formaadid võivad muutuda kokkuleppeliseks mänguks. Kokkulepe lähtub kõigi osapoolte omakasust: noorsootöötaja on prioriteetse teemaga tegelenud ja avanud aktiivsetele noortele teeotsa arvamuse avaldamiseks, poliitik saab näidata, et kutsus noored laua taha arutlema, ning noored saavad häid kogemusi, kontakte tulevikuks ja rea oma elulookirjeldusse. Kindlasti ei ole see reegel ning tuua saab ka positiivseid näiteid sellest, kuidas noorte initsiatiiv on jõudnud konkreetse tulemuseni: ehitati skatepark, lubati grafitisein vms.
Kokkuleppelise mängu tendentsi, eelkõige just traditsiooniliseks muutunud formaalsete osalusvormide (osaluskogud, noortevolikogud) puhul, mõned uuringud siiski kirjeldavad
Väga aktiivseid noori, kes tahavad kaasa rääkida, kuuluvad ühendustesse või osaluskogudesse, on tavapäraselt kuni kümnendik. Nendest võivad kohalikele otsustajatele ja noorsootöö spetsialistidele tõepoolest kujuneda kasulikud partnerid. Samas hinnatakse aga, et üle kolmandiku noortest on pigem passiivsed: ei osale, ei räägi kaasa, ei mõjuta otsuseid. Kuidas noorsootöötaja saaks paremini noori kaasata, märgata nende initsiatiivi ning toetada osalust?
Viidatud Harno blogist, foto: Võrumaa noortekogu.
Usalduse tähtsus noorsootöös noorte vaates
Noortekeskse noorsootöö üheks kohustuseks on uurida noorsootööd läbi noorte nägemuse. Seetõttu keskendus Tallinna Ülikoolis valminud Mai Pitsneri magistritöö küsimusele, milliseid noorsootöötaja pädevusi peavad noored oluliseks, et oleks võimalik luua ja hoida usalduslikku suhet noore ning noorsootöötaja vahel.
Usaldusel on potentsiaali olla tööriistaks, mis aitab luua tähenduslikke dialooge, luues pikemaajalisemat mõju nii noortele, noorsootöötajatele kui ka ühiskonnale laiemalt.
Viidatud Harno blogist, foto: Ave-Liis Kivest.
Noorsootööjuhtide kogukonna kohtumine 18. jaanuar 2025
Noorsootööjuhtide kogukond koondab noorsootöö korralduse magistrante ja vilistlasi, noorsootööjuhte ja noorsootöö uurijaid.
Foto: Evely Pajula.